Me elame arutu tarbimise ajastul. Nüüdisajal tundub meile oma asjadesse teadlik suhtumine kui revolutsiooniline tegevusviis. Vigased asjad, kasinus ja vähesega hakkama saamine oma osa meie esivanemate kannatustest …
“Šoti nõelumine” tähendab eesti keeles sämpistelist nõelumist, mis sobib igasuguste aukude parandamiseks. Nelinurksete aukude puhul õmmeldakse üle augu sirged aluslõngad, mille peale õmmeldakse ridade kaupa sämpisteid. Kõlab …
Oled kodus karantiinis ja tuppa sisse piiluv kevadpäike langeb kodukampsuni hõredale küünarnukile? Hakka nõeluma! Auku ei tohi laste suureks minna – siis on kergem parandada. Veel parem …
Teate lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku? Et sinuga seda ei juhtuks, võta kätte sukanõel ja niit ning asu oma talvega hõredaks kulunud villaseid sokke isikupärastama. Lihtsa …
Meie Jaapani seeria võtab hästi kokku WABI SABI. Wabi Sabi on Jaapani filosoofia, mis tõlgituna eesti keelde tähendab „püsitu ilu”. Wabi sabi seostub kõigega, mis on hetkeline …
Sashiko tähendab väikest torget, mis kirjeldab õigesti lihtsat pistet, mida selleks traditsiooniliseks tikkimise viisiks kasutatakse. Sashiko, mis leiutati algul kui abinõu soojade rõivaste säästlikuks valmistamiseks, on tänapäeval …
Jaapanis harrastatakse juba sajandeid käsitöötehnikat, mille nimeks on kintsugi – ,,kuldparandus’’. Kui üks väärtuslik anum, keraamiline vaas või vaagen kildudeks kukub, pannakse see tükkidest uuesti kokku. Mitte …
Sõna boro pärineb jaapani sõnast boroboro, mis tähendab midagi rämedat või kulunud. Jaapani naised kasutasid boro-tehnikat rõivaste ja muude esemete parandamiseks, et neid saaks kasutada põlvest põlve. …
