Kruviotsikute eri

Erinevaid otsikuid ja otsikukomplekte on olemas lugematu arv, järgnevate lugudega tuvustame neist kõige levinumaid, mis tööriistakomplektides leidub.

Lapik kruvikeeraja – See oli esimene kruvikeeraja tüüp, mis välja töötati ja sajandeid oli seda kõige lihtsam ja odavam valmistada. Lisaks on see ainulaadne võrreldes teiste kruvipeadega, kuna pea tootmine on lihtne ja kergesti kasutatav koduste vehenditega. Lapikpeakruvi leidub tavaliselt lihtsates puusepatöödes ja mujal, kus on vaja rakendada minimaalset pöördemomenti. Kruvisid kasutatakse ka antiikmööbli ja -seadmete restaureerimisel. Kuid see ei sobi hästi elektritööriistadega töötamiseks, arvestades, et otsik libiseb pesast sageli välja ja see kahjustab sageli kruvi ning ümbritsevat materjali. Enimaksustatavad mõõdud 3.2, 4, 5, 6 ja 8

Phillips head ehk PH ehk maakeeli ristpeakruvikeeraja (mitte segamini ajada elektroonikatootja Philipsiga). Phillipsi kruvikeeraja lõi ja patenteeris 1930ndatel Henry Phillips ning seda kasutati algselt 1936. aasta Cadillacil. Pärast seda liikus ristpeakruvi kiiresti läbi Ameerika autotööstuse.Tööstusliku elavnemise tagajärjel suure depressiooni lõpus ja Teise maailmasõja murrangul sai Phillipsi kruvi kiiresti populaarseks ja on endiselt kõige populaarseim kruvitüüp maailmas. Enim kasutatavad mõõdud PH0, PH1, PH3, PH4. Phillipsi kruvidisain töötati välja otsese lahendusena paljudele lapikpeakruvidega seotud probleemidele

Pozidiv ehk PZ – on enam kasutuses puidukruvide juures. Pozidrivi kruvidel on radiaalsed süvendeid, mis on seatud 45 ° kaugusele kruvi pea peamisest ristsüvendist, mis muudab need visuaalselt Phillipsi kruvidest erinevaks. 1962. aastal patendeeritud Pozidriv kruvipea oli loodud, et võimaldada suuremat pöördemomendi rakendamist ja suuremat haardumist kui Phillips Head. Hädapärast saab ristpeakruvikeerajaga keerata ka PZ kruvi, ent siin tuleb arvestada riskiga rikkuda kruvi pea ja sel juhul ei pruugi ilma erivahenditega kruvi enam kätte saadagi. Mõõdud PZ0, PZ1, PZ2, PZ3.

Torx ehk Täht (T)-tüüpi kruvid töötas 1967. aastal välja Camcar Textron. Torx-kruvisid leidub tavaliselt autodes, mootorratastes, jalgratta pidurisüsteemides (ketaspidurid), kõvakettaseadmetes, arvutisüsteemides ja olmeelektroonikas. Eestis ja lähinaabruses on torx-tüüpi pesaga kruvi kõige eelistatuim, nii professionaalide kui hobiehitajate seas. Põhjus lihtne: tööriista otsikut on torx-pessa lihtne asetada ja eemaldada. Suure kruvi ja otsiku kontaktpinna tõttu püsib otsik kindlalt pesas. Torx-kruvid muutuvad üha populaarsemaks ka ehitustööstuses. Lõuna-Euroopas on jätkuvalt enim levinud klassikaline ristpea-tüüp. Enimlevinud suurused on T10, T15, T20, T25, T30.

Hex (H) ehk kuuskant-tüüpi otsik- lihtne tööriist, mida kasutatakse kuusnurksete pesadega poltide ja kruvide keeramiseks. Näib, et sisemine kuuskantvõti võib olla erinevates riikides samaaegselt leiutatud. Vähemalt patenteerisid disaini (või selle valmistamismeetodid) erinevates riikides erinevad patendid ja selle nimi on erinev regiooniti: “Alleni võti” Suurbritannias, Austraalias, Kanadas ja USAs, “inbus” Saksamaal (mõiste “inbus” tuleneb saksa keelest Innensechskant Bauer u. Schaurte, aga paljudes riikides nimetatakse seda tavaliselt valesti “imbusiks”), “Unbrako” Skandinaaviamaades ja “brugola” Itaalias (firma Officine Egidio Brugola järgi). Mõõdud H2, H3, H4, H5, H6