Paranduslugu: Rattalambi kinnitus

Kevad on liikunud hooga peale ning kuigi hea peremees vaatab oma ratta üle sügisel, siis kipub eluke aga selline olema, et asju tehakse ikka alles siis kui väga vaja.

Sel kevadel on mu rattake jäänud ilma esilambita, kuna selle kinnitus on murdunud pooleks. Veel eelmisel sügisel mõtlesin, et mis seal ikka, aga nüüd kui talvel sai Paranduskeldrisse 3D-printer soetatud, siis hakkasin kaaluma, et ehk saab asja päästa.

See plastikust kinnitus pole eriti keeruline, kuid nõudis natukene mõõtmist ja arvestamist. Võtsin nihiku ning mõõtsin üles kõik vajalikud servad ja paksused ning tegin Sketchupis joonise. Stopper läks käima ning koos mõõtmiste ja kõige muuga kulus kaks tundi, et esimese prototüübi joonis valmiks.

Sellise detaili puhul tasub kaaluda materjali valikut. Plastiku ehk polümeeride tüüpe on erinevaid ning neil on omad omadused. Sobiv plastik oleks ABS, mis on tugev (löögikindel) ning peab vastu välitingimustes. Küll aga pidin ma valima hoopis PLA, mis on küll looduslik ja maisist valmistatud polümeer, kuid ta on kõva ning seega ka rabe. Ehk kui peaks jälle vastu lampi mingi löök tulema, siis võib juhtuda, et see murdub samamoodi krõpsuga pooleks. ABS oleks parem valik.. aga mul oli musta värvi filamenti ainult PLA’d, seepärast ka selle valisin. Panin esimese mudeli printima. Vaatasin et 0.2mm kõrguse kihiga saab asi 38 minutiga valmis. Plastiku kulu oli 4.5 grammi. Massin läks tööle ning ma jäin Precious Plasticu videoid vaatama ning tulemuseks oli see:

Vot vot, mis siin juhtus lapsed? Tuleb välja, et häälestamisel olin hooletu ning panin kogemata ABS’i sätetega printima. Lihtsalt seletades toimub ABS plastiku sulatamine kõrgematel temperatuuridel (250 kraadi) ning kiht-kihi haaval printimisel jääb liiga kuumaks aetud PLA vedelaks ning vajub läbi. Õigete temperatuuride juures taheneb polümeer täpselt parajalt.

Panin uue mudeli printima ning sel korral õigete parameetritega, aga läks kauem – 1 tund ja 10 minutit. Ei mõistnud täpselt miks, aga ju siis liiguvad PLA puhul teljed aeglasemini. Esimene prototüüp sai valmis (noh, ametlikult teine) ning selgus see mis tavaliselt selgubki – liiga täpselt tegin ning jupp ei mahu lambi soontesse. Kohendasin joonist, panin exportima ja tunnike hiljem asi valmis! Seekord töötas enam vähem – natukene lihvisin lambi pinda et veel paremini istuks ja valmis ta ongi. Mõtle milline inimkonna ime – prindiks nüüd see vaid toitu ja juriidilist nõu siis oleks kõik tip-top.

Kiire ohutustehniline luuletus 3D-printimisel:

Omapäi sind ei jäta

Kuum on su raud,
Soe ka töölaud,
Toksilised on su lõhnad,
Leeki võid ka võtta.
Tean, et võin jääda hätta,
Kui sind omapäi jätan.

Kruttisin kinnituse ratta raami külge ning toimis nagu valatud (hehe – teised detailid on jah valatud, aga see on kiht-kihi haaval prinditud – hehe).

Parandamiseni!

– Lauri